TOP 10+ olulist punkti, mida peaksid teadma liikluskindlustuse kohta

Kommentaare jagab vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Liikluskindlustuse juhtumid ei piirdu alati vaid tavaliste materiaalsete või isikukahjudega. Sageli ei teata, et kahjude hüvitamine hõlmab endas oluliselt rohkemat. Tegelikkuses laieneb kindlustuskaitse ka kahjustada saanud liiklusmärkidele, haljastusele ja ekstreemsematel juhtudel ka näiteks hoonete või asfaldi taastamisele.

Lisaks sõidukikahjudele hüvitab liikluskindlustus isikukahjud, mille maksimaalne summa on õnnetuse korral Eestis 5,6 miljonit eurot. On hea teada, milline on õigesti tegutsedes kasu liikluskindlustusest ka muude varakahjude korral ning kuidas liiklusõnnetuse puhul toimida. Siit artiklist leiad 10 olulist punkti ja näidet, millest peaksid liikluskindlustuse osas teadlik olema.

Otse loomulikult on oluline sõita turvaliselt ja olla liikluses tähelepanelik! Õnnetus ei hüüa aga tulles. Selleks, et säästa end veelgi suuremast murest, on hea teada, et vajalik kindlustus on sõlmitud ning vähemalt tekkinud kahjude hüvitamise pärast pole vaja pead vaevata. Eriti muutub antud teema aktuaalseks suvekuudel ning soojemate ilmadega.

Kahjude korvamine sõltub sellest, kes on süüdlane.

Kui autojuht oli õnnetuses süüdi, siis hüvitab jalgratturile tekitatud kahju (muuhulgas ka jalgratturile tekitatud tervisekahjustused) liikluskindlustus.

Kui õnnetuses jääb süüdi jalgrattur, hüvitatakse jalgratturile tekkinud kahju auto kui suurema ohu allika liikluskindlustuse alt, kuid hüvitist vähendatakse vastavalt ratturi süüle. Kui õnnetuse on põhjustanud jalgrattur, võib auto omanik tekkinud kahju hüvitamiseks jalgratturile omakorda nõude esitada. Sellise kahju hüvitab jalgratturi enda vastutuskindlustus, mida pakutakse tihti näiteks koos kodukindlustusega.

Oluline teada! Kodukindlustusega käib kaasas kaks erinevat vastutust – üks on piiratud kinnisasjast tekkinud kahjuga ja teine on laiem eraisiku vastutus. Antud juhul peaks olema valitud kindlasti viimane.

Kui aga näiteks jalgratas põrkab mõne autoga kokku või sõidab parkivale autole lihtsalt otsa, siis võib see osutuda äärmiselt kulukaks. Kui inimesel pole siis vastutuskindlustust sõlmitud, tuleb tal endal raha välja käia ja autole tekitatud kahju korvata.

Libedad teeolud on Eesti kliimas tavapärased ning nendes ei ole enam midagi uut. Õnnetus võib juhtuda ka siis, kui kasutad eeskujulikult talverehve.
Sellises olukorras aitab alati kaskokindlustus. Kui auto on kraavi sõitnud või lumme kinni jäänud, saab juht kaskokindlustuse olemasolul endale appi kutsuda puksiirabi. Autoabiteenus on olemas igas kaskopaketis ning kliendile on see tasuta.

Võimalusel uuri! Kraavisõidu korral pöördu enda liikluskindlustuse andja poole. Vahel eksisteerib võimalus, et kui põhjustasid avarii ja autoga sõidu jätkamine pole enam võimalik, tuleb kohale puksiir, mis viib auto ning seal olevad reisijad tasuta soovitud sihtpunkti.

Sageli arvatakse ekslikult, et liiklusõnnetuste korral on sõidukite taastamine kõige kulukam osa kahjujuhtumist. Tegelikkuses võib aga ümbrusele tekitatud kahju olla hoopis kulukam, kui arvatagi oskame. Näiteks kui on tekkinud olukord, kus auto sõidab libeduse tõttu teelt välja, mille tulemusel kahjustatakse ümbritsevat haljastust või tee ääres seisvat liiklusmärki/posti/valgusfoori jne.

Kindlustusele võib sellise avariieelse olukorra taastamine maksma minna ligikaudu 4000 eurot, mis oleks õnnetuse põhjustajale tähendanud kindlustuse puudumisel ülimalt suurt ja ebamugavat ootamatut väljaminekut.

Üsna sagedased on olukorrad, kus peale auto tankimist ununeb tankimispüstol kütusepaaki ning autojuht sõidab minema. Mõnedel juhtudel eeldatakse, et keegi kahju tekkimist pealt ei näinud, kuid tegelikult on kõik tanklad kaetud turvakaameratega ning õnnetuse põhjustajaid on kerge tuvastada.

Kui sellise juhtumi korral võtab põhjustaja koheselt süü omaks ning teavitab tanklat õnnetusest, siis hüvitab tekkinud kahju liikluskindlustus. Kui aga süüdlane lahkub sündmuskohalt, hüvitab liikluskindlustus esmalt tanklale tekkinud kahju ning hiljem on kindlustusel õigus tankla remondiks hüvitatud summa õnnetuse põhjustajalt tagasi nõuda. Selliste juhtumite korral on kahju suurus tavaliselt kuni 1000 eurot.

Auto omamisega kaasneb mõistagi kohustus ka seda regulaarselt hooldada. Mis saab aga siis, kui avarii juhtub sellepärast, et ühe osapoole auto ei olnud korrapäraselt hooldatud – kuidas hüvitab liikluskindlustus sellisel juhul kahjud? Millega tuleks arvestada?
Autode hooldus mängib rolli siis, kui see on otseselt seotud juhtunud õnnetuse või avariiga. Näiteks kui sõidukil on väga vanad ning kulunud rehvid, mis ei vasta nõuetele ja millega ei tohiks liigelda. Kusjuures just see ongi väga paljude õnnetuste põhjuseks!

See tähendab, et kui on olemas põhjuslik seos õnnetuse ja antud rehvide vahel, siis on kindlustusseltsil võimalus vähendada kindlustushüvitise suurust.
Täpselt sama põhimõte kehtib ka piduritega: kui auto omanik pole pidureid õigel ajal välja vahetanud ja tehakse kindlaks, et õnnetus juhtus just sel põhjusel, ei pruugita hüvitist täies ulatuses välja maksta.

Kui aga õigeaegselt tegemata on jäänud hoopis õlivahetus, siis sellisel puhul puudub põhjuslik seos õnnetuse ja hoolduse vahel ning kindlustusselts korvab kahjud tavapärasel moel.

Tegemist on väga levinud stsenaariumiga – autojuht või autos viibiv sõidukaaslane avab autoukse liiga hooletult ja mõlgib ära kõrvalseisva auto. Mida teha, kui Sinu autole mõlk tekkis? Fikseeri olukord ja pöördu oma kindlustusse. Kui süüdlane on teada (näed ise pealt või kahju tekitaja jätab kirja), siis maksab kahju tekitaja liikluskindlustus auto keretööd kinni. Kui süüdlast ei leita, saab abi kaskokindlustusest. Maksad omavastutuse ja auto tehakse korda.

Sagedased on kahjuks ka olukorrad, mil sõidetakse otsa ootamatult teele hüpanud metsloomale. Kui näed teel või tee ääres metslooma, võta kindlasti kiirust maha ja püüa kokkupõrget vältida. Kui aga õnnetus on juba juhtunud, siis anna hukkunud loomast teada 1247, vigastatud loomast 56322200 (Eesti Metsloomaühing).

Uusi liiklusohtlikke olukordi tekitada võivast hukkunud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) teata 112. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud loomadest võib lisaks teatada kohalikule omavalitsusele.

NB! Liikluskindlustus metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjustusi ei hüvita, küll aga on abiks kaskokindlustus. Tihti ei nõua kindlustusfirmad sellises olukorras isegi omavastutuse tasumist.

Varakevadel ning kevadeti algab “lõbus aeg”, mil saab ootamatult teele tekkinud löökaukude vahel manööverdada. Suure hoo pealt teravate äärtega august läbi sõites võib lõhkuda auto rehvi või isegi auto all mõne detailiga vastu maad põrutada. Sellised vigastused hüvitab kaskokindlustus. Kui kaskokindlustuse lepingut ei ole, saab kogu kahju välja nõuda tee omanikult.

Muide, ka kaskokindlustuse omavastutuse osa on võimalik tee valdajalt sisse nõuda. Näiteks Tallinnas on tee valdajaks Tallinna linn. Kahjunõude esitamiseks fikseeri (näiteks fotodena) vigastused ja löökauk, teavita juhtunust politseid, lase autoremonditöökojal hinnata sõiduki remondi maksumus ja esita kahjunõue koos tõendusmaterjaliga tee omanikule.

Lisaks sõidukikahjudele hüvitab liikluskindlustus ka isikukahjud, mille maksimaalne summa liiklusõnnetuse korral on Eestis 5,6 miljonit eurot.

Liikluskindlustusega on kaetud kannatanu ravikulud, töövõimetushüvitis, kurvemal juhul matusekulud ning vajadusel ka hukkunu ülalpeetavatele hüvitis.
Lisaks makstakse tervisele tekkinud kahju või kehavigastuse korral ühekordset hüvitist, mille määr on paraku märkimisväärse 5,6 miljoni euroga võrreldes ülimalt tagasihoidlik. Nimelt on hüvitised välja toodud vahemikus 100 €-3200 €.

Lihtsustatult tähendab see, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel jääb inimene pimedaks või liikumispuudega, siis liikluskindlustuse seaduses eeldatakse, et selle hinnaks on 3200 €.

Ilmselt teame kõik oma kindlustusseltsi, kes on valmis hüvitama õnnetuse korral tekkinud varalise kahju, mis on seotud autoga. Mida aga teha siis, kui oled viga saanud ning vajad ka isikukahju korvamist? Kuidas käituda, kelle poole pöörduda ja millised on sellisel juhul tegevused?

Liiklusseadus nõuab, et alati, kui inimene saab liiklusõnnetuses viga, tuleb kutsuda sündmuskohale politsei.

Igas väiksemaski olukorras, kus inimene saab liiklusõnnetuses viga, vormistatakse arsti poolt epikriis ehk haigusloo kokkuvõte. Haiguslugu on inimestele kättesaadav Patsiendiportaali kaudu, vigastuste kohta saab infot ka kiirabikaardilt, raviarstilt ning perearsti ravijuhistest. Kindlustusselts hakkab kujundama oma seisukohta ainult nende dokumentide põhjal, et otsustada, millises ulatuses kahju hüvitamisele kuulub.

Töövõimetushüvitise ja ülalpidamishüvitise määramiseks on vaja tuvastada sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja seda saab teha Maksu-ja Tolliameti õiendite abil. Kindlasti tuleb alles hoida ka kõik tšekid oma kulude kohta, mis vigastustega seoses kaasnesid, muuhulgas näiteks ravimite tšekid, arstile sõiduks kulunud kütuse kviitung, ratastooli rendi tšekk, takso vms kuludokumendid.

NB! Hüvitatakse vaid need kulud, mis on dokumentaalselt tõendatud.

Ainukene kahju, mida ei saa seitsmest isikukahju liigist dokumentaalselt tõendada, on moraalne kahju. Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline ehk moraalne kahju eelkõige kannatanu kehalist ja hingelist valu. Selle alla kuuluvad näiteks juhtunu psühholoogiline mõju (mure ja kaotusvalu), heaolu langus püsiva tervisekahjustuse tõttu, aga ka füüsilised kannatused. Kuna dokumente selle kohta ei ole, muutub siin eriti oluliseks asjakohane õigusabi. Seda, millises ulatuses võiks iga juhtumi puhul moraalse kahju hüvitamist nõuda, oskab hinnata kogenud jurist.

Võta meiega ühendust kui soovid saada rohkem informatsiooni, soovid kindlustusalast nõu või luua liikluskindlustuslepingut ja kaskokindlustust – oleme hea meelega abiks ning leiame kindlasti sobiva lahenduse. Kiirelt ja mugavalt!

PS! Lähemalt saad lugeda kahjuhüvitamise ning mittevaralise kahju kohta
www.kahjuhüvitis.ee või küsida nõu vandeadvokaadilt Olavi-Jüri Luik