Tavaliselt räägitakse liiklusõnnetuse puhul kannatada saanud sõidukite hüvitamisest ja remondist. Märkimisväärselt vähe räägitakse aga liiklusõnnetustega seotud isikukahjude hüvitamisest. 

Liikluskindlustuse alla kuuluvad liiklusõnnetuses kannatanu kõik ravikulud; ajutisest ja püsivast töövõimetusest tulenev kahju; isikukahjuga seotud valu ja mured ning ülalpeetava elatise vähenemine või kaotus. Samuti kuulub hüvitamise alla matusekulu juhul kui õnnetus lõpeb surmaga. Seega hüvitatakse tervisekahjustuste ja kehavigastuste korral ka mittevaraline kahju. 

Tasub teada, et kui avarii põhjustanud juht oli joobes, siis tema ravikulu ei hüvitata.

Isikukahjude hüvitamise piirmäärad on jõudsalt kasvanud. Kõigil kannatanutel on võimalik pöörduda kindlustusseltsi poole isikukahjunõudega 3 aasta jooksul ja varakahjunõuetega 1,5 aasta jooksul pärast õnnetuse toimumist – mida varem, seda parem!

• kannatanu ravikulud: sh hooldusravi ja kulu ravimitele;
• sõiduki hävimine või kahjustumine;
• kahjustada saanud hoone, piirdeaia, liiklusmärgi vms taastamise või asendamise kulu;
• kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemine;
• kulu kahju ärahoidmine või kahju vähendamine;
• kulu hüvitise saamiseks või kahju kindlakstegemiseks;
• hukkunu ülalpeetavate ülalpidamise äralangemine;
• kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (proteesid, prillid, ratastool, kargud jms), põetajale;
• kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses;
• kindlustusjuhtumist tekkinud täiendav muu kulu;
• mittevaraline kahju;
• sõiduki väärtuse vähenemine.

Liikluskindlustus ei kata järgnevat kahju:

• kindlustussummat ületavat kahju;
• iseendale tekitatud kahju;
• kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme lendamisega vastu sõidukit; 
• edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju;
• kunstiteoste või kunstiväärtuste, raha, väärtpaberite ja väärismetallist esemete, (välja arvatud isiklikud tarbeesemed), kahjustamisest/hävimisest tulenevat kahju;
• samaväärse asja kasutamise kulu kahjustatud asja parandamise või uue hankimise aja jooksul;
• saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses;

• sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asja kahju;
• kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks. Näiteks kui kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping;
• kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju;
• kahjustatud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse erand, mis puudutab sõiduki väärtuse vähenemist.

Palju uuritakse ning tuntakse muret, kas liikluskindlustuse kaitse kehtib välismaal viibides. Kuna isikliku autoga sõitmine välismaal on muutumas üha populaarsemaks, siis peatume sellel teemal korraks pikemalt. 

Kehtiva liikluskindlustusega Eesti autoomanikud on Euroopas ja selle lähiriikides kaitstud ka spetsiaalset erikindlustust sõlmimata! Eesti kuulub kahte liikluskindlustuse süsteemi: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriikide süsteemi ja rohelise kaardi süsteemi.

• Kõik EMP riigid on ka rohelise kaardi süsteemi riigid. EMP riikides piisab tavalise liikluskindlustuse poliisi kaasas kandmisest. Nii lihtne see ongi!
• Rohelise kaardi riikides peab kaasas olema spetsiaalne roheline kaart, mille väljastab liikluskindlustuse pakkuja lepinguperioodil tasuta. Selleks on vaja pöörduda kindlustusandja poole ja lihtsalt küsida.

Rohelise kaardi riikide hulka kuuluvad: Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

Rahvusvaheline liikluskindlustus kaitseb liiklejaid, vähendades bürokraatiat autojuhtide jaoks, kes peavad ületama riigipiire ning peaks vastasel juhul hankima iga riigi jaoks eraldi kindlustuse.

Lisaks kaitseb kindlustus liiklusõnnetuse ohvrit kui õnnetuse põhjustajaks on teisest riigist pärit autojuht.

Soovitame enne autoga välismaale reisimist tutvuda kohaliku seadusandlusega liiklusõnnetusse sattumisel – nii hoiad meelerahu ja oskad koheselt õigesti toimida!

Sundkindlustust ehk automaatset liikluskindlustust rakendatakse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, kes on jätnud oma liiklusregistris registreeritud haagise kohustuslikus korras kindlustamata.

Sundkindlustust rakendatakse alates hetkest, mil liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes on kindlustuskohustus täitmata, s.t:

• sõiduk registreeritakse liiklusregistris ja liikluskindlustuse leping jäetakse sõlmimata;
• sõiduki ajutine kustutamine või peatamine liiklusregistris lõpeb ja liikluskindlustuse leping jäetakse sõlmimata (kontrolli oma sõiduki registrikannet siit).

Sundkindlustust on mõistlik vältida, sest:

• sundkindlustuse kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest märkimisväärselt kallim;
• sundkindlustuse puhul rakendatakse kahju tekitajale 640 euro suurust omavastustust kindlustusjuhtumi kohta.

Sundkindlustuse makse tasumine on kohustuslik olenemata sellest, kas sõidukit reaalselt kasutatakse või mitte.

Liikluskindlustuseta sõit võib väga kalliks maksma minna. Ilma kindlustuseta sõitmine toob kaasa rahatrahvi. Küll aga muutub antud situatsioon eriti kulukaks kui toimub liiklusõnnetus ning sõidukil puudub kindlustus – siis tuleb kahju tekitamise korral maksta kinni kõik kulud enda taskust ning summad võivad ulatuda tuhandetesse eurodesse.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel oli 2019. aasta keskmise kahjujuhtumi suurus 1889 €, kuid näiteks liiklusõnnetus luksusautoga toob kaasa veelgi krõbedamad kulud.

Lisaks ülaltoodule on politseil õigus määrata seaduses ettenähtud rahatrahv sõiduki juhile, kui sõiduk osaleb teeliikluses kehtiva kindlustuslepinguta või kindlustuskohustusest vabastuse perioodil. Näiteks rahatrahv liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest on kuni 100 trahviühikut (LKS § 81).

Oluline on teada ka seda, et ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita ei saa sõiduk läbida tehnoülevaatust.

Oma sõiduki liikluskindlustuse kehtivust on sul võimalik kontrollida liikluskindlustuse registrist, riigiportaalis www.eesti.ee või maanteeameti e-teeninduses. Küll aga olles KindlustusEST klient, saadame sulle enne poliisi lõppu e-postiga pakkumise ja arve uueks perioodiks. Jätkamiseks piisab arve tasumisest. Soovi korral saad vormistada ka uue poliisi meie kodulehel.

Kindlustusvõtjal on õigus leping mõjuval põhjusel üles öelda. Erakorraline kindlustuslepingu ülesütlemine on lubatud muu hulgas järgmistel juhtudel:

• sõiduk on väljunud kindlustatud isiku või kindlustusvõtja valdusest tema tahte vastaselt;
• sõiduk on hävinud või seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui üks kuu;
• lõpeb leping, mille alusel kindlustusvõtja sõidukit kasutas.

Kui müüd oma autot või sõidukit, siis liikluskindlustuse seaduse kohaselt läheb leping üle uuele omanikule – hea, mugav ja lihtne! Sõiduki ümberregistreerimise järel tuleb uuel omanikul esimesel võimalusel kindlustuslepingu ümber teha enda nimele. 

Enne sõiduki võõrandamist ning uuele omanikule ümbervormistamist on võimalik liikluskindlustus katkestada ja kasutamata aja eest kindlustusmakse tagasi saada. Selleks tuleb esitada kirjalik avaldus või võtta ühendust kindlustusandjaga.

Liikluskindlustust ei saa katkestada juhul, kui omaniku vahetuse kanne liiklusregistris on tehtud sõiduki omanik ehk kindlustuskohustusega isik on muutunud/asendunud. Sellisel juhul läheb olemasolev liikluskindlustuse leping automaatselt üle uuele kindlustuskohustusega isikule ja eelmisel kindlustusvõtjal ei ole enam õigust esitada tahteavaldusi seoses kehtiva lepinguga. Kasutamata jäänud kindlustusmakse jääb samuti uuele omanikule.