Kes hüvitab ja vastutab kahju eest, mille tekitas libe tee, löökauk või mittenähtav takistus?

Sagedased on juhtumid, mil löökauk, lume all olevad betoontõkised või libe tänav põhjustavad kahju liikluses osalenud autojuhtidele ja jalakäijatele. Mida sellises olukorras teha ning kes hüvitab tekitatud kahju?

Kas löökaugust läbi sõites või lume all olevale betoontõkisele otsa sõites on süüdi autojuht, kes ei olnud piisavalt hoolas? Kas süüdi on libedaga mitte-arvestav jalakäija või hoopis teeomanik, kes teed ei liivatanud? Anname kiire ülevaate, mida peaksid teadma ja kuidas käituma, kui kahju tekitab nähtamatu või ootamatu takistus teel.

Suure osa tee korrashoiu või teeoludega seotud kahjudest peab hüvitama tee korrashoiu eest vastutav isik

Kas teadsid? Sarnaste kahjujuhtumite osas on olemas piisav kohtupraktika, mida saab kokku võtta selliselt: tee korrashoiu eest vastutav isik peab hüvitama kahju juhul, kui teed pole korrektselt korras hoitud.

Ehitusseadustiku § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tingimused ohutuks liiklemiseks oleks tagatud. Antud säte paneb reeglina kohalikule omavalitsusele (linnale või vallale) kohustuse teed korras hoida.

Juhul kui teed pole korras hoitud, siis peab linn/vald (või muu tee korrashoiu eest vastutav isik) hüvitama tekkinud kahjud.

Tallinna linn hüvitas tekkinud kahju autojuhile, kes sõitis otsa lume all olevale betoontõkisele

Talvisel ajal sõitis autojuht otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele, mis põhjustas autole kahju. Betoontõkis oli lumekatte all ehk silmale nähtamatu. Autojuht leidis, et betoontõkis on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Sõidukil oli olemas pardakaamera koos salvestisega. 

Sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega tõendati, et õnnetuse toimumise kohas olid betoontõkised lume alla jäänud ja need ei olnud nähtavad. Kohus leidis, et mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et betoontõkistele otsasõit tekitab kahju ning autojuht ei pruukinud koheselt aru saada, mis sõidukiga juhtus. Autol purunesid kokkupõrke tagajärjel parempoolsed rehvid, õõtshoob ja kaks velge. Kohus määras, et auto omanikule peab tekkinud kahju hüvitama Tallinna linn.

Tartu linn pidi hüvitama 1500 € varalist ja moraalset kahju jalakäijale, kes kukkus tänaval ja murdis kodarluu

Tartu Maakohus mõistis Tartu linnalt välja kahjuhüvitise olukorras, kus vanem proua viis prügikasti prügi. Tänav oli libe ning teed olid liivatamata ja jäised. Lisaks sadas. Proua sai jäisel teel kukkudes vigastada. Kiirabi toimetas kannatanu traumapunkti, kus tuvastati kodarluu murd. 

Kohus leidis, et Tartu linn ei olnud teed piisavalt hooldanud ega taganud teel liiklejate ohutust. Sel päeval tehti libedusetõrjet alles pärast lõunat. See, et Tartu linn oli omakorda sõlminud lepingu teehooldusettevõttega, ei vabastanud linna vastutusest. Kannatanule mõistis kohus välja nii moraalse kui ka varalise kahju.

Autojuht sõitis ulatuslikku löökauku ja kahju pidi hüvitama taaskord linn

Merivälja teel sõitis autojuht ulatuslikku löökauku, mille tagajärjel said vigastada sõiduki veljed ja purunesid sõiduki BMW parempoolsed rehvid. Kuigi ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, siis leidis autojuht, et see ei vabasta Tallinna linna vastutusest. Löökaugu juures ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki. Auto kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Löökaugust ei olnud võimalik mööda sõita, kuna kõrvalreas liikus samuti auto. 

Kohus leidis, et Tallinna linn oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama. Kohus rahuldas hagi ja kohustas Tallinna linna hüvitama auto omanikule tekkinud kahju.

PS! Lähemalt saad lugeda kahjuhüvitamise ning mittevaralise kahju kohta
www.kahjuhüvitis.ee või küsida nõu vandeadvokaadilt Olavi-Jüri Luik

Soovid kõige värskemat infot liikluskindlustuse kohta?

Liitu meie teavitustega ja saad esimesena teada kampaaniatest, olulistest seadusemuudatustest ning parimatest kindlustuspakkumistest!