Liiklusõnnetuses kannatanu hüvitised: 7 asja, mida õnnetuses viga saaja peaks teadma

Kommentaare jagab vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Paljud teavad, et liiklusõnnetuses tekkinud kahju peab hüvitama kindlustusselts, kellega autojuht on sõlminud liikluskindlustuslepingu. Kui suurele hüvitisele on kannatanul või ta lähedasel õigus, kui ta viga saab või olulise inimese kaotab? Milline summa pangakontole jõuab, sõltub paljuski sellest, mida kannatanu nõuda oskab. Seega on oluline teada, kui suured kulud kuuluvad hüvitamisele ja millised need kulud täpsemalt on. Kui suurele hüvitisele on sinul õigus, kui said liiklusõnnetuses vigastada või suri selle tagajärjel su lähedane? Ja mida peaksid teadma, et sa ei jääks õiglasest hüvitisest ilma? Maksimaalne kindlustussumma, millega liiklusõnnetuste isikukahjusid hüvitades arvestatakse, on 5,6 miljonit eurot õnnetuse kohta. Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik selgitab lähemalt antud teemat.

Liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi kindlustusselts hüvitab kannatada saanud isikule nii varakahju (auto, isiklikud esemed jne) kui ka isikukahju (moraalne kahju, ravikulud jpm.). Sealjuures ei pea liiklusõnnetuses osalema mitu sõidukit. Hüvitatakse ka ühe autoga liiklusõnnetuse tagajärjed, kui näiteks autos olnud kaasreisijatele tekkis kahju või kui tekitati kahju jalgratturile/jalakäijale.

Hea teada! Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab tuvastamata jäänud autoga tekitatud isikukahju. Samuti hüvitab fond autole tekkinud kahju, aga viimase vaid siis, kui sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitati ühele või mitmele isikule vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati isiku surm.

Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlad kindlustussummad, mille ulatuses kahju hüvitatakse. Summad on päris suured. Näiteks kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, on varakahju puhul 1 200 000 eurot, surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral 5 600 000 eurot.

Kui varakahju puhul on nii suur kahju arusaadavalt ettekujutatav (näiteks olukordades, milles saab liiklusõnnetuses viga rong, kui sellele sõidab ette hooletu veoautojuht, või kui liiklusõnnetuses saab vigastada kallis prügiauto), siis võrreldes isikukahjuga tundub 5 600 000 eurone kindlustussumma ulmeliselt suur. Tegelikult ei ole siin midagi nii ulmelist.
1996. a Pala bussiõnnetus on näide elust enesest. Antud õnnetuses hukkus 8 ja sai viga 10 last. Näitena võib tuua ka 2020. a jaanuaris Saaremaal toimunud raske liiklusõnnetuse, milles hukkus 3 inimest ja raskelt viga sai 2 inimest. Selliste kaotuste puhul on sedavõrd suur kindlustussumma mõistetav. Paraku ei ole need aga ainsad traagilised õnnetused, mis on Eestis aset leidnud.

Milliseid hüvitisi liiklusõnnetuses vigastada saanud inimesed või nende lähedased kindlustusseltsilt küsida saavad? Mida sisaldab isikukahju kompenseerimiseks ette nähtud 5 600 000 eurot ning kellel on õigus sellest osa saada?

Varakahju puhul on kahjusid lihtne arvestada– nii auto kui ka liiklusõnnetuses viga saanud muu vara (riided, mobiiltelefon, sülearvuti vms) on konkreetsed objektid. Neil on turuhind ja selle alusel need hüvitataksegi. Isikukahjude hüvitamine on veidi keerulisem. Hüvitised, mis kuuluvad maksmisele, saab kokku võtta seitsme punktiga.

1. Ravikulude hüvitamine

Inimese puhul, kes saab liiklusõnnetuses vigastada ja viiakse näiteks haiglasse, esitatakse raviarved reeglina otse haiglalt kindlustusseltsile või siis Haigekassale ja Haigekassa esitab selle edasi kindlustusseltsile.

Raviarved ei pea aga piirduma vaid haiglaraviga. Juhul, kui see on objektiivselt vajalik, peab kindlustusselts tasuma ka muud viga saanud inimese raviarved – näiteks füsioterapeudi või mõne teise taastusraviteenuse arved, hambaraviarved (kui liiklusõnnetuses said hambad kahjustada) jne. Reeglina otsustab raviarst, kas ja millises ulatuses on kannatanul taastusravi vaja.

Lisaks hüvitab kindlustusselts abivahendite (kargud, ratastool jne) kulud, vajalike ravimite kulud ning arsti juures käimiseks vajalikud transpordikulud nagu näiteks taksokulud, isikliku auto kütus, bussipilet jms.

2. Moraalse kahju hüvitis

Igal liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada saanud inimesel,kes ei ole selle liiklusõnnetuse põhjustaja, on õigus sellele, et tema moraalne kahju hüvitatakse. Alati, kui tekib tervisekahjustus, eeldatakse ka, et tekkis moraalne ehk mittevaraline kahju. Moraalse kahju hüvitist saavad näiteks nõuda kannatanu sõidukis olnud juht, tema kaasreisija, süüdlase sõidukis olnud kaasreisija, jalgrattur või jalakäija jne.

Liikluskindlustuse seaduses on sätestatud moraalse kahju hüvitiste summad vahemikus 100–3200 eurot, kuid kannatanul on siiski tihti õigus nõuda kindlustusandjalt suuremat hüvitist. Õige õigusnõuga ja olenevalt situatsioonist on kindlustusandjad tasunud ka 40 000 euro suuruseid hüvitisi (vaata näiteid moraalse kahju hüvitistest liiklusõnnetustes). Suurim moraalse kahju hüvitis, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel Eestis kohtu poolt välja mõistetud, on 127 800 eurot.

3. Töövõimetushüvitis

Kui inimene saab liiklusõnnetuses vigastada ja on teatud perioodil töövõimetu (nn haiguslehel), hüvitatakse tema saamata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Nii näiteks hüvitab liiklusõnnetuse põhjustanud inimese kindlustusselts kannatanule selle osa sissetulekust, mida Haigekassa haiguslehe alusel ei tasu. 

Kui aga inimene jääb liiklusõnnetuse tõttu püsivalt töövõimetuks, siis maksab kindlustusselts talle püsivalt töövõimehüvitist.

4. Ülalpidamise hüvitis

Olukorras, kus inimene jääb liiklusõnnetuse tõttu ilma sellest, et surma saanud isik oleks teda ülal pidanud või hakanud tulevikus ülalpidamiskulusid tasuma (näiteks veel sündimata lapsele), on ette nähtud ülalpidamise hüvitis. Seega juhul, kui inimene saab liiklusõnnetuse tagajärjel surma, maksab liiklusõnnetuse põhjustanud inimese kindlustusselts hukkunu ülalpeetavatele ülalpidamishüvitist. Näiteks kui liiklusõnnetuses hukkub pereisa, kellel on 4 alaealist last, maksab kindlustusselts ülalpidamise hüvitist lastele täiskasvanuks saamiseni (laste edasi õppimisel kuni 21-aastaseks saamiseni).

Ülalpidamise hüvitis määratakse vaid siis, kui keegi, kellel on ülalpidamise kohustus, saab liiklusõnnetuses surma. Ülalpidamise kohustus on perekonnaseaduse kohaselt täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel (ema-isa, vanaema-vanaisa) ja alanejatel (lapsed ja lapselapsed) sugulastel. Ülalpidamise kohustus võib olla ka abikaasal.

5. Matusekulud

Kui inimene saab liiklusõnnetuses surma, on matusekulusid kandnud inimesel õigus nõuda liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi kindlustusandjalt nende hüvitamist. Matusekulud kuuluvad hüvitamisele mõistlikus ulatuses ehk siis kulutasemel, millisel tavapäraselt hukkunut maetaks, kui ei oleks kindlustusseltsi, kes tasub kulud.

6. Õigusabikulud

Liiklusõnnetuses kannatanul on teatud juhtudel õigus nõuda ka õigusabikulude hüvitamist. Kindlustus peab tasuma liiklusõnnetuses osaleja õigusabikulud juhul, kui õigusabi kasutamine on mõistlikult võttes vajalik – see tähendab, et ilma selleta ei saaks osaleja enda õigusi tõhusalt kaitsta. Õigusabi kasutamine on vajalik ka selleks, et ära hoida hilisemaid õigusvaidlusi ja nendega kaasnevaid kulusid.

7. Kulud eluaseme kohendamiseks

Olukorras, milles inimene jääb liiklusõnnetuse tagajärjel püsivalt vigaseks ja tema eluase vajab ümber kohandamist (näiteks selleks, et liigelda ratastooliga), peab liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kindlustusselts ka need kulud tasuma.

Kui sinuga on juhtunud liiklusõnnetus, tead ilmselt oma kindlustusseltsi, kes on valmis sulle tekkinud varalise kahju hüvitama. Vaatame lähemalt, milline peaks olema tegevuste järjekord, kui oled viga saanud ning soovid ka isikukahju korvamist.
Alati kui kui inimene saab liiklusõnnetuses viga, tuleb sündmuskohale kutsuda ka politsei – seda nõuab liiklusseadus. Mis tahes olukorras, kus inimene saab liiklusõnnetuses viga, vormistatakse arsti poolt epikriis ehk haigusloo kokkuvõte. Haiguslugu on inimestele kättesaadav Patsiendiportaali kaudu, vigastuste kohta saab infot ka kiirabikaardilt, raviarstilt ning perearsti ravijuhistest. Nende dokumentide pinnalt hakkab kindlustusselts kujundama seisukohta, millises ulatuses kahju hüvitamisele kuulub ja mida see täpsemalt sisaldab.

Ülalpidamise – ja töövõimetuse hüvitise määramiseks on vaja tuvastada sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seda saab teha Maksu-ja Tolliameti õiendite abil. Kindlasti tuleb alles hoida ka kõik tšekid kõigi kulude kohta, mis vigastustega seoses kaasnesid. Sinna alla kuuluvad näiteks ravimite tšekid, ratastooli rendi tšekk, arstile sõiduks kulunud kütuse, takso vms kuludokumendid. Hüvitatakse ainult need kulud, mis on dokumentaalselt tõendatavad.

Dokumentaalselt tõendada ei saa ainult moraalset kahju. Seitsmest isikukahju liigist on see seega ainus omataoline. Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline ehk moraalne kahju eelkõige kannatanu kehalist ja hingelist valu ning kannatusi. Selle alla kuuluvad näiteks juhtunu psühholoogiline mõju (nt mure ja kaotusvalu), heaolu langus püsiva tervisekahjustuse tõttu, aga ka füüsilised kannatused. Kuna dokumente selle kohta ei ole, muutub siin eriti oluliseks asjakohane õigusabi. Kogenud jurist oskab hinnata, millises ulatuses võiks iga juhtumi puhul moraalse kahju hüvitamist nõuda.

Hüvitatakse ainult need kulud, mis on dokumentaalselt tõendatavad.

Üle 422 000 000 euro kindlustushüvitis: 1999. aastal Prantsusmaal toimunud õnnetus Mont Blanci tunnelis. Belgiast pärit Volvo veoauto süttis ja põhjustas 39 inimese surma, erinevad muud isikukahjud ja varakahjud.

Üle 140 000 000 euro kindlustushüvitis: 1978. aastal Hispaanias Los Alfaques sõitis veoauto kraavi ja plahvatas (auto lastiks oli 23 tonni propüleeni). Õnnetuses hukkus 217 inimest ja viga sai rohkem kui 200 inimest.

Kindlustushüvitis kokku üle 60 000 000 euro: 2001. aastal Suurbritannias jäi autojuht Selbys Land Roveri roolis magama ja sõitis ette reisirongile, mis sõitis rööbastelt välja ja põrkus seejärel kaubarongiga. 13 inimest hukkus ja 70 sai viga, lisaks tekkis suur varakahju.

Üle 30 000 000 euro kindlustushüvitis: 1999. aastal Austrias Taureni tunnelis toimunud liiklusõnnetus, kus 12 inimest hukkus ja 49 sai viga, lisaks tekkis suur varakahju.

Kindlustushüvitis kokku üle 10 000 000 euro: 2001. aastal Šveitsis St. Gotthardi tunnelis toimunud liiklusõnnetus. Kaks veoautot põrkasid kokku ja süttisid. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus 11 inimest, lisaks tekkis suur varakahju.

2700–3000 hukkunut: 1982. aastal Salang Passi tunnelis Afganistanis toimunud õnnetus, milles hukkus üle 2000 afgaani ja üle 700 Nõukogude sõduri. Toimunu versioonid on vasturääkivad. Nõukogude armee versiooni kohaselt põrkasid tunnelis kokku sõjaväekonvoi autod, põhjustades ummiku. Väidetava pealtnägija versiooni kohaselt plahvatas sõjaväekonvoi sõiduk liiklusõnnetuse tagajärjel. Rünnaku hirmus blokeerisid Nõukogude sõdurid tunneli sissepääsud tankidega, mistõttu hukkunute arv suurenes oluliselt.

230 hukkunut: 2010. aastal vaatasid sajad inimesed Sange’is Kongos ühiselt maailmameistrivõistluste jalgpallimängus ülekannet. Koha peal plahvatas ümberläinud veoauto ning põhjustas inimeste surma, kes olid üritusele kogunenud.

219 hukkunut: 2017. aastal plahvatas kütuseveok Bahawalpuris Pakistanis. Veoautojuht üritas suurel kiirusel teha järsku pööret, mistõttu sõiduk läks ümber. Pärast seda proovisid sündmuskohale tulnud inimesed veoautost kütust kätte saada, kuid paraku üritas keegi samal ajal süüdata suitsu ja seejärel veoauto plahvatas.

122 hukkunut: 1991. aastal plahvatas veoauto Phang Ngas Tais. Veoauto vedas kaevandusalale dünamiiti ja sõitis teelt välja kraavi. Kui veoauto pärast kraaviminekut plahvatas, hukkusid sündmuskohale liiklusõnnetust vaatama tulnud pealtvaatajad.

121 hukkunut: 2012. aastal plahvatas Okobies Nigeerias kütuseauto vaat, hukkus 121 inimest.

115 hukkunut: 1967. aastal põrkasid Manilas Filipiinidel kokku kaks bussi, milles oli kokku 130 reisijat. Kokkupõrke tagajärjel kukkusid bussid kuristikku. Vaid 15 bussireisijat jäi ellu.

Pea meeles, et kahjuhüvitiste summad otsustatakse alati ja iga juhtumi puhul eraldi, kaaludes hoolikalt kõiki asjaolusid. Kui soovid teada, kas ja millises ulatuses oleks sul alust moraalse kahju hüvitamist nõuda, võta meiega ühendust!

PS! Lähemalt saad lugeda kahjuhüvitamise ning mittevaralise kahju kohta
www.kahjuhüvitis.ee või küsida nõu vandeadvokaadilt Olavi-Jüri Luik