Liiklusõnnetuse tekitanud jalakäija saab autojuhi vastu esitada kahjunõude

Kommentaare jagab vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Tihti on liiklusõnnetuse põhjustajaks laps, kes jookseb sõiduteel autole ette või elektritõukeratta juht/jalgrattur, kes tekitab ohtliku olukorra ja õnnetuse. Kuigi sellisel juhul on süüdi teele jooksja, on tal ikkagi õigus autojuhi või tema kindlustusandja vastu kahjunõue esitada. Uurime lähemalt, miks see nii on ning kuidas sellises olukorras toimida.

Ajakirjanduses kajastatakse tihti juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustab teele jooksnud laps, jalgrattur või siis elektritõukeratta juht. Näite juhtumist leiad siit. Iseenesest tundub loogiline, et sellise liiklusõnnetuse tagajärgede – endale tekkinud varalise (riided, telefon jne) ja moraalse kahju – eest vastutab jalakäija, jalgrattur või elektritõukeratta juht ise. Seaduse silmis see aga nii ei ole. Nimelt peetakse enamiku õnnetuste puhul vastutavaks õnnetuse tugevamat osapoolt ehk antud juhul mootorsõiduki valdajat – seega suurema ohu allika valitsejat ehk veoauto, mootorratta või auto omanikku.

“Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.” – sätestab Eesti seadus.

Kui õnnetus on nõrgema osapoole enda põhjustatud, võib tema hüvitis kuuluda vähendamisele. Sagedased on ka olukorrad, mil kahju hüvitatakse ainult osaliselt. Enne kui kahjunõuet esitama hakata, peaks olema kursis sellega, et kahju hüvitamine ei ole alati täielik.

Me ei saa öelda konkreetset üldreeglit või määrust, millises ulatuses kohus hüvitist vähendab. See oleneb juhtumist ja muidugi ka jalakäija/jalgratturi/elektritõukeratturi rikkumise olulisusest. Otsuse juures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hüvitise vähendamine võib olla nii väike (mõnikümmend protsenti) kui ka 100%. See tähendab, et liiklusõnnetuse nõrgem pool jääb hüvitisest täielikult ilma.

Võlaõigusseaduse § 139 ja 140 annavad kohtule õiguse piirata hüvitise maksmist. Näiteks on VÕS § 139 lg 1 sätestatud, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutas, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samuti sätestab VÕS § 140 lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

On selge, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Erandid, kus tugevamat osapoolt õnnetuses vastutajaks ei loeta, on üles tähendatud võlaõigusseaduse mootorsõiduki valdaja vastutuse sätetes.

1. kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja,
2.  kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas,
3. kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel,
4. kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust,
5. kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel.

Punkt nr. 5 ehk juhtumid, kus kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, on oluliseks välistuseks auto ning jalakäija vahel juhtunud õnnetuste kontekstis.

Küll aga tasub teada, et vääramatuks jõuks ei ole see, kui liiklusõnnetuse toimumise ajal on udu või lumesadu. Vääramatuks jõuks saab olla see, kui juht põhjustab liiklusõnnetuse, kuna näiteks torm kukutab puu tema autole. Kui jalakäija, jalgrattur või elektritõukerattur üritab ennast tahtlikult vigastada, näiteks kui tegemist on enesetapukatsega, on tegu kannatanu tahtliku teoga.

Muudel juhtudel on nõrgemale osapoolele tekkinud kahju eest alati vastutav auto valdaja ehk juht. See tähendab, et liiklusõnnetuse puhul peab juht hüvitama nõrgemale osapoolele tekkinud nii moraalse kui ka varalise kahju.

Saame tuua näite päris elus toimunud kohtupraktikast, mil alkoholijoobes inimene istus pimedal ajal tumedates riietes ja ilma helkurita keset Laagna teed (70 km/h ala) . Kahjuks sõitis talle otsa auto ning ta hukkus saadud löögi tagajärjel. Hukkunu ema esitas hagi ja selles juhtumis vähendas Tallinna Ringkonnakohus hüvitist 100% ehk nullini.

Milline võib olla kohtuniku otsus, kui laps astub kogemata sõiduteele autole ette ja saab vigastada? Sellisel juhul kohtunik suure tõenäosusega hüvitist nullini ei vähendaks ning autojuhi liikluskindlustuse kindlustusandja peaks lapsele hüvitama suures ulatuses nii vara- kui moraalse kahju. Seda kõike vaatamata asjaolule, et autojuhile ei saa liiklusõnnetuse toimumise seisukohast midagi ette heita.

See on kohtuniku diskretsioon ehk kaalutlusotsus, kas ja mil määral peab nõrgem osapool avarii põhjustaja hüvitist maksma. Moraalse kahju puhul VÕS § 139 ei kohaldu, samas saab kohtunik mittevaralise kahju suurust määrates siiski arvestada kannatanu osalusega kahju tekkimisel. Seega tasub siiski alati kahjunõue esitada. 

Nõrgemat osapoolt ei vabastata kohustusest hüvitada auto omanikule tekkinud kahju – näiteks kui jalgratta löögist on tekkinud autole mõlgid.

Nii võib tekkida omapärane olukord: jalakäija astub kogemata sõiduteele, autole ette ja saab vigastada, temale tekkinud varalise ja moraalse kahju hüvitab autojuhi liikluskindlustuse kindlustusandja, aga samal ajal peab jalakäija ise hüvitama autoomanikule auto mõlkide kõrvaldamisest tekkinud kahju. Igal juhul tasub nn nõrgemal poolel sellisel juhul nõue esitada. Vastastikused nõuded võivad end tasaarvestada! 

Kaskokindlustuse lepingu olemasolul aitab kasko auto taastamisega seotud kulusid katta. Kaskokindlustuse kindlustusmaksed erinevad ja sõltuvad Sinu sõidustaažist, auto margist ning varasemast kindlustusajaloost aga ka kindlustusseltsist ning valitud kaskokindlustuse paketist. Kaskot valides veendu ja tutvu, mis olukorras valitud kasko Sind aitab – ainult nii saad sõita suurima kindlustundega. 

PS! Lähemalt saad lugeda kahjuhüvitamise ning mittevaralise kahju kohta
www.kahjuhüvitis.ee või küsida nõu vandeadvokaadilt Olavi-Jüri Luik